Siin on video väkesest permakultuuri aiast liivasel maalapil Hiiumaal aasta 2022 suvel. Õunapuud sel aastal kahjuks nii palju ei kanna, sest kevad oli väga külm ning eelmisel aastal oli väga hea õunaaasta. Seega, sel aastal on õunu veidi vähem. 6-aastasel kaevevabal peenral on hetkel kurgid ja maasikad. Samuti kasvavad aias, mis on vaikselt toidumetsaks muutumas mustikad, sõstrad, ürdid, ravimtaimed ning nüüd ka ilutaimed.
Loe edasi Permakultuuri aed Hiiumaal suvel 2022Sildiarhiiv: toidusalu
29-aastane permakultuuri aed
Külastasin Ankrukoha permakultuuri aeda augustis viljade valmimise ajal. Õuna-ning pähklipuud olid lookas ning ploomid juba peaaegu üleküpsenud. Mööda kitsast teerada viljapuu aia poole astudes märkan mitmeid kasvuhooneid, mõned neist on tühjad ja ülekasvanud. Oma aja ära elanud malmvannides kasvavad vesiroosid ning maja külge ehitatud suurest puurist vaatab mulle vastu ühe silmaga kass Johnny, üks neljast seal elavast sealsest kaslasest. Puur oli ehitatud seetõttu, et maja eest läbi jooksval maanteel olid paljud pererahva kassid elu kaotanud.
Söödava kuslapuu kasvatamine toidusalu põõsarindes
Tänapäeva heaoluühiskonnas on kaubanduses mugavus esmajärguline, valmistoitu või söögipoolist saab tellida supermarketist, kus müüakse laias valikus nii eesti kui ka välismaist toorainet. Samas leidub palju neid, kes soovivad kasvatada endale ise ökoloogiliselt puhast toitu, kasutamata taimekaitsevahendeid ja keemilisi väetiseid. Põhjus võib seisneda rahulolematuses toiduainete hindadega, tervisliku eluviisi järgmises või soovis anda järgmisele põlvkonnale edasi loodusest hooliv mõtteviis. Igal juhul on aiandusega tegelemisel kõige olulisem teadmiste olemasolu ning selle kasutamine, järgevalt kirjeldatakse toidusalu põhimõtteid ja antakse ülevaadet söödavast kuslapuust.
Loe edasi Söödava kuslapuu kasvatamine toidusalu põõsarindes
Toidusaludest ja aiaputukatest
Agroökoloog, eetiline vegan, kariloomavaba permakultuuri pioneer Helen Atthowe, kes on tegelenud üle 25 aasta vegan-põllumajandusega tegelenud ning loonud mitmeid farme ning ka toidumetsa ökosüsteeme nii Kanadas kui ka USAs (nt Woodleaf Farm). Palju inspiratsiooni on ta ilmselt saanud Masanobu Fukuokalt, kelle üks õpilastest ta oli.
Elav multš(multšidest loe siit) on järjepidev viljaka mulla loomine ja säilitamine kattetaimestiku kasvatamise ning niitmise abil. Aegamööda kõdunevad taimejäänused lisavad lämmastikku ja teisi toitaineid mulda. Lisaks kattetaimestikule kasutab Helen Atthowe segaviljelust ja kaevamisvaba süsteemi.
Vähene kündmine häirib minimaalselt mulla mikroorganismide elutegevust (kes muundavad orgaanilist ainet taimedele kättesaadavateks toitaineteks) ning peaks vähendama ka taimehaiguste puhanguid. Selle mõjul püsib toitainete sisaldus mullas pikema perioodi jooksul ühtlasem ning on kevadel need paremini kättesaadavad, kui näiteks ainult kevadel ainult komposti ja haljasväetist mulda kündes.
Elav multš loob kasulikele putukatele, eriti jooksiklastele elupaiku, kes aitavad piirata lehetäide arvukust ning tõrjuda umbrohtusid. Vähene kündmine ning haljasväetised soosivad ka vihmausside ning lülijalgsete putukate elutegevust.
“Kõigil on õigus elule, alustades mulla mikroorganismidest, kelle elutegevust püüan minimaalselt kündes võimalikult vähe häirida. Samuti kuulub mu austus lindudele, liblikatele ja putukatele, keda ma ei tõrju mürkidega ning umbrohtudele, keda ei hävita herbitsiididega ja loomadele, keda ei tapa söömiseks.”
Helen Atthowe, agroökoloog, vegan-maaviljelusega tegelenud 25 aastat
Metsik Aed 
