Üht kindlaks määratud meetodit, kuidas täpselt maad harima peaks pole olemas. Aiandusmaailmas pigem toetutakse erinevatele juhtnööridele ning leitakse endale kõige sobivam viis taimede kasvatamiseks.
Loe edasi 12 vegan aiandusmeetoditRubriigiarhiiv: VEGAN AIANDUS
Tulevikku vaatav mahetalu suurlinna külje all
Rongist maha astudes suundun juba mällu sööbinud kaardi ning ülidetailselt kirjeldatud juhiste järgi pisikesest külast välja talumaade poole. Ära eksida lihtsalt poleks olnud võimalik, sest farm asus külast eemal Thames´i jõe kaldal. Asulast välja jõudes ääristasid teed kõrged hekid, kus kasvas mitmeid eri liiki puuvilju-ja marju. Peatusin korduvalt, et raskuse all paindunud puudelt magusaid ploome noppida. Järgmise kurvi tagant paistiski juba massiivne must värav, mis tähistas Hardwicki kinnistu algust. Loe edasi Tulevikku vaatav mahetalu suurlinna külje all
Vägivallatu põllumajandus
Agroökoloog, eetiline vegan, kariloomavaba permakultuuri pioneer Helen Atthowe, kes on tegelenud üle 25 aasta vegan-põllumajandusega tegelenud ning loonud mitmeid farme ning ka toidumetsa ökosüsteeme nii Kanadas kui ka USAs (nt Woodleaf Farm). Palju inspiratsiooni on ta ilmselt saanud Masanobu Fukuokalt, kelle üks õpilastest ta oli.
Loomasõbralik taimekasvatus
Vegan-maheviljelus on kariloomakasvatust ning vangistuses olevate loomade ära kasutamist vältiv taimekasvatusmeetod. Loomasõnniku asemel kasutatakse taimset komposti, haljasväetist, multšimist ning mitmekesist viljavaheldust, et mulla viljakust püsivalt suurendada ja stabiilselt hoida.
Kariloomavaba põllumajanduse puhul on oluline nii loomade, keskkonna kui ka inimeste heaolu.Vegan-maheviljeluses ei kasutata vangistuses elavatelt põllumajandusloomade jääkprodukte. Loomad ei saa intensiivkasvatuse tingimustes liigiomast elu elada ning enamasti lõppeb nende elu piinarikkalt tapamajas.
Vegan-põllumajanduse eesmärk on soodustada põldudel looduslikku ökosüsteemi kuuluvate elusorganismide(putukad, vihmaussid, linnud, mikroorganismid jne) tegevust. See meetod on mõneti erinev mahepõllumajandusest, kuna mahestandardite järgi on siiski lubatud kasutada mitmeid loomset päritolu väetisi nagu sõnnik, verepulber, kondijahu, kalaemulsioon jne, kuigi need pärinevad tihti intensiivsetest loomakasvatusest ning tapamajadest. Sarnaselt mahepõllumajandusele, ei kasutata kariloomavabas süsteemis pestitsiide, keemilisi väetisi ning geneetiliselt muundatud organisme(GMO). Sellest, mis on veganlus ning miks loomade ära kasutamine õigustatud ei ole, loe siit(vegan.ee).