Kunagi alustasin oma permakultuuri teekonda selles pisikeses aias Hiiumaal aastal 2016. Liivasele maale, mis toitaineid väga suures koguses kinni hoida ei suuda, oli pandud 10 aastat tagasi kasvama õunaaed, milles kasvavad puud meenutasid pigem bonsaisid ning olid võrreldes kõrvaloleval maalapil samal ajal kasvama pandud õunapuudega poole(!) väikesemad.
Kõige esimesena oli vaja need õunapuud kasvama panna ning seepärast saigi nad ümbruskonnas leiduvate orgaaniliste ainetega ära multšitud. Õunapuude alla panime pillirooroomattidest üle jäänud pudi, 1 km kauguselt mererannast toodud adru, küttepuude tegemisest üle jäänud koorepuru, kuivanud oksatükke, oma aiamaa komposti, metsast kaevatud mulda(et tuua kasulikke mullaseeni-ja mikroobe). Juba esimese aasta suvel oli näha, et puud saavad palju enam toitaineid ja piisavalt vett mullast kätte. Nüüdseks 7-aastat hiljem on õunapuud peaaegu igal aastal nii vilju täis kui üks õunapuu olla saab.
Õunapuud on terved ja õunad on suured. Samuti on näha kuidas on õunapuude ümber hakanud toitainete vaest pinnast armastavate kõrreliste kooslus asenduma hoopiski naadiga. Samuti rajasin sinna liivamaale kõige päikeselisema koha peale nullist erineva suurusega kuhikpeenrad peenrad, mis nüüd on väga viljakad ja hoiavad vett paremini kui teised peenrad, mis lihtsalt liivale rajatud olid eelnevalt juba.
Permakultuuri aed aastal 2017 sügisel:
Permakultuuri aed aastal 2019 suvel:
Permakultuuri aed aasta 2022 kevadel: https://www.youtube.com/watch?v=QIvPMLevU4s
Permakultuuri aed aasta 2022 suvel: https://www.youtube.com/watch?v=n44z50L82TY
Lugu nüüdseks 7-aastasest hugelpeenrast, mis nüüd enam ammu ´hugel´ ei ole: https://metsikaed.wordpress.com/2020/06/09/4-aastane-hugelpeenar/
Kuhikpeenra rajamisest on kirjutatud siin: https://metsikaed.wordpress.com/2016/08/05/kastmisvaba-kuhikpeenar-2/
Metsik Aed 