Biodünaamiline aiandus

Taimekasvatusega tegeledes on peaaegu kohustuslik omada kuuendat meelt või vähemalt veidikenegi selget intuitsiooni teadmaks, millal on kõige õigem hetk seemned mulda panna, puid lõigata või kartulit võtta.

Austriast pärit antroposoofilise mõtteviisi algataja Rudolf Steineri poolt rajatud biodünaamilist maheviljelust peetakse maailmas siiani kõige kõrgema standardi mahesertifikaadi Demeter vääriliseks. Biodünaamilise põllumajaduse peamine eesmärk on mulda külvikaldri järgi erinevaid looduslike preparaate kasutades püsivalt elujõulisena hoida.

Biodünaamiline mõtteviis ei hõlma vaid taimekasvatust. Sinna kuuluvad ka loomakasvatus ja keskkonna eest hoolitsemine, sest need on kõik omavahel olulises seoses. Olulisemad kui kiire saagi kasv on biodünaamilises taimekasvatuses huumuse hulk, vihmausside ja kasulike putukate arvukus ning taimede ja mikroorganismide liigiline mitmekesisus. Neid parameetreid püütakse stabiilselt tõsta astronoomiat järgides.

Biodünaamilises mahekasvatuses, tarvitatakse vaid looduslike aineid, et mulla viljakust hoida ning aidata taimedel kahjurite ja taimehaigustega võidelda. Mitmel poolt ajakirjandusest ning veebist leitava Maria Thuni külvikalendri ümber ringleb omajagu müstikat. Kuu mõjutusel toimuvad planeedi ookeanides ja meredes tõusud ja mõõnad ning mõnikord mõjutab kuuseis isegi inimesi. Vähem teatakse teiste taevakehade mõjust elule planeedil Maa.

Biodünaamilist kalendrit ja võtteid kasutades on võimalik loodusjõudude mõju maksimaalselt enda kasuks pöörata, et aidata taimedel jõuda nende potensiaali tippu. Toidutaimi kasvatades on eesmärgiks kasvatada vitamiinide-ja mineraalirikkaid kultuure, mis vajadusel ka hästi säiliksid. Preparaatide mõju mullaviljakusele ja taimedele kontrollitakse pidevalt katseid ja märkmeid tehes.

Juurepäeval külva ja istuta kõike, kelle eesmärk on juuri või mugulaid kasvatada. Sellel päeval külva või istuta sigur, peet, kartul, porgand, kaalikas jt. juurviljad.

Õiepäeval külva ja istuta kõike, kelle eesmärk on kiiresti õitsem minna. Sinna hulka kuuluvad ka mõned köögiviljad. Samuti eesmärgiga õiteilu võimalikult kaua nautida. Õiepäeval külva või istuta õisi moodustavaid lilli, ravimtaimed, brookolit, lillkapsast, purple sprouting brokoli?,

Lehepäeval külva ja istuta kõiki kultuure, kelle eesmärk on kasvatada lehti. Neil päevadel külvatud või istutatud taim suunab oma potensiaali lehtede kasvatamisse. Lehepäeval istuta/külva spinatit, salatit, lehtkapsa, lehtpeet, muru.

Viljapäeval külva ja istuta kultuure, kelle eesmärk on kasvatada vilju. Siis suunab taim on jõu just nende kasvatamisesse. Sinna hulka kuuluvad vilja-ja pähklipuud, marjapõõsad, viinamarjad, kõrvitsad, baklažaanid, tomatid, kurgid, oad ning herned. Samuti kuuluvad sinna kõik teised kultuurid, mille eesmärk on seemneid kasvatada. Viljapäeval võib külvata/istutada ka ravimtaimi, sest nende eesmärk on samuti seemneid kasvatada.

Vaata külvikalendrit siit: https://www.maheseemned.ee/et/kalender/

Kuna külvikalendri järgmiseks ei pruugi alati aega olla siis on hea teada, et kõige olulisemad on päevad, mis seemned külavatakse. Kui nad on taimele vastavalt õigel päeval külvatud siis hullu, kui juhtud nad mõnel teisel päeval ümber istutama, kuigi see oleks ideaalne. Samuti püüa taimedega töötada neile vastavatel päevadel. Rohi ja harvenda porgandeid ning mulda kartuleid juurepäeval, näpista tomatitelt külgvõsusid ära viljapäeval ning näpista lilledelt õienuppe ära õiepäeval, et soodustada uute avanemist.

Biodünaamilisi preparaate soovitatakse valmistada just nimelt jaanipäeva paiku.

Jääb igaühe enda otsustada ja katsetada, kas need seaduspärasused peavad paika või mitte. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s