Põlissordid ja seemnete kogumine

Ainuüksi 20. sajandi jooksul on hävinud 94% toidutaimesortidest. Paljud farmerid on aga võtnud endale eesmärgiks allesolevad sordid päästa. Seemnete kogumine annab võimaluse säästa raha, hoida elus põliste kultuurseemnete kogumise traditsiooni ja luua ise sorte, mis sobivad konkreetse paiga tingimustega ning vastavad kasvataja soovidele.

Olukorras, kus  seemneturgu valitsevad enamasti ebastabiilsed hübriidsordid, on hakatud tähelepanu pöörama toiduohutusele. Ainult kommertsseemnetele toetudes võivad paljud sordid, mida ehk nii suurtes kogustes ei osteta turult üldse kaduda.  Hajutatud seemnekasvatus loob võimaluse olla isemajandavam ning samuti toetavad  seemnevahetusaktsioonid kogukonnaelu.

1280px-four_bean_varieties_in_a_gene_bank
Oasortide mitmekesisus on suur. Foto: Wikipeedia By Neil Palmer

Põlissortide ehk rahvaselektsiooni hulka kuuluvad vabalt tolmlevad sordid, mille seemneid on põlvest-põlve kogutud ning selle aja jooksul kohaliku kliima-ja mullastikuga kohanenud. Põlistaimedelt on võimalik saada sordiehtsad seemned. Samuti ei tohiks põlissordid olla patendeeritud, kuna põlised kultuurtaimed on ikkagi mitmete generatsioonide koostöö tulemusel loodud. Kahjuks toimub jätkuvalt inimkonna ühisvara privatiseerimine suurseemnetootjate poolt.

Enamasti nimetatakse põlissortideks enne 1951. aastat aretatud sorte, kuna siis tulid hakkasid hübriidseemned alles müügile tulema. Samas paljud aednikud keskenduvad ainult sortidele, mis pärinevad ajast enne 1920. aastat. Eestis vist nii pikka järjepidevat seemnekogumise traditsiooni ei ole olnud.

NB! Põlisseemned peavad olema vabalt tolmlevad, kuid kõik vabalt-tolmlevad ei ole põlissordid.

 

Põlisseemnete olulisus:

  • kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse (agrodiversiteedi) säilitamine

  • kultuuripärandi hoidmine

  • kogukonna toetamine

  • kohalikele tingimustele adapteerunud

  • sisaldavad rohkem vitamiine-ja toitained

  • maitsekamad

  • viljad valmivad järk-järgult

Ka restoranikokkade seas on põlissordid populaarsed, kuna huvitavate omadustega toiduviljade kasutamine annab rohkem võimalusi fantaasiarikaseks kulinaarseteks katsetusteks.

 

Tolmlemistüübid

Vabalt tolmlevad sordid (VTS) –  säilitavad sorditunnused, kui tolmleb sordisiseselt. Seega kui risttolmlemist teiste sortide või liikidega ei toimu on neilt võimalik korjata seemneid, millest kasvavad taimed on geneetiliselt ja väliselt samade omadustega nagu vanemtaimed.

IMG_7443.JPG
Isoleerimistelgid, et vältida risttolmlemist

 

Isetolmlevad sordid – mille puhul samalt taimelt pärinev õietolm viljastab sama taime munarakud. Isetolmlemiseks on võimelised näiteks uba, salat, tomat ja hernes. Sobivad hästi algajale seemnekogujale, sest nende isoleerimiseks tihti piisab kui jätta ernevate sortide vahele vähemalt 6 meetrine vahe ning füüsiline barjäär.

Risttolmlevad sordid – õietolm jõuab taimelt taimele tuule, putukate või inimeste abil. Kui taimed ei ole üksteisesest piisaval kaugusel toimub võõrtolmlemine. Taimed tuleks üksteisest vähemalt 30 m kaugusele istutada, või isoleerida õied katteloori abil.

Mida suurem hulk taimi samast liigist(pere-või sugukonnast) ühel alal (kus ka palju tolmeldajaid on) üksteise läheduses kasvab seda suurem on risttolmlemise oht.

Risttolmlemise ohtu vähendavad

  • kõrgemast taimestikust tõke
  • alternatiivne õietolmu hankimisvõimalus tolmeldajatele
  • taimede kasvatamine lühikeste plokkidena, mitte pikkade peenardena
  • järk-järgulised õitseajad ehk ajaline isolatsioon

 

Seemnetaimede kasvatamisel on oluline meelespidada, et nende toitainete-ja veevajadus oleks eriti õitsemise perioodil täidetud. Sellest oleneb taime füsioloogiliste protsesside optimaalne toimimine ning seega seemnete kvaliteet. Kõik haigustunnustega taimed tuleks eemaldada, sest enamasti kanduvad kahjustajad järglastele edasi.

 

Geneetilise mitmekesisuse säilitamine

Oluline on istutada piisav arv seemnetaimi (isetolmeldavate sortide puhul vähemalt 10 taime), et ka järgmine põlvkond päriks mitmekülgsed omadused. Üks taim võib olla varajane viljuja, teine põuakindel, kolmas talub hästi külma. heirloomtomatidmetsikaed.jpg

Mitmekesisuse säilitamiseks vajaliku populatsiooni arv oleneb konkreetsetse liigi tolmlemistüübist. Rohkete valikuvõimaluste olemasolu on ainus võimalus ettearvamatult muutlikus keskkonnas toime tulla.

Agrodiversiteet on vajalik sordi säilimiseks, kuna paljude erinevate geenivariatsoonide olemasolu muudab taimed vastupidavamaks  ning võime paindlikult oludega kohaneda. Geneetilise ühekülgsus võib olla kiiresti muutuvate tingimuste puhul problemaatiline, kuna kõik taimed reageeriksid sarnaselt. Selle tagajärjel võib kogu populatsioon samaaegselt hävida. Näiteks, kui mõni kahjur muutub agrokeemia vastu resistentseks muutub.

 

Hübriidsordid(F1)

Hübriidseemnete(F1) kasvatamine toimub kontrollitud  meetodil, mille puhul toimub kahe geneetiliselt erineva liigi, vormi, sordi või liini omavahel ristatamine. Hübriidsortide seemneid pole mõtet koguda, sest järglastaimed ei pruugi sarnaneda vanematele, samuti on hübriidseemned tihtipeale patendeeritud.

Kuna sordiaretusel pööratakse enamasti tähelepanu tööstuslikult atraktiivsete omaduste nagu standartne välimus ja transpordikindlus siis ei pruugi viljad ei ole nii maitsekad ning samuti jääb nende toitainete-ja vitamiinide sisaldus põlissortidele enamasti alla.

 

Geneetiliselt muundatud(GMO) seemned

Geneetiliselt muundatud seemnete pärilikkuskoodi on muudetud või sinna sisestatud geene, mis võivad pärineda teiselt taimelt, bakterilt, loomalt jne. Intensiivpõllumajanduses on teoorias selle eesmärgiks luua kõrge tootlikusega kahjurite- ja ilmastikuga paremini toime tulevaid taimi, kuid reaalsuses see alati päris nii ei ole.

2013-02-402-294a_pearl_milletbreedingselfing_icrisatpatancheruhyderabadandhra_pradeshin_wed20feb2013
Loormütsidega kaitstud ameerika hiidhirsitaimed, et isetolmlemist soodustada. Indias. Foto: Wikipeedia by Ric Scuiling

 

 

Monokultuuridena kasvatatavad GM-toidukultuurid, mis  on geneetiliselt üsna sarnased ei ole toiduohutuse seisukohalt jätkusuutlikud, kuna mitmekesisuse puudumine muudab nad välistingimustele haavatavamaks. Seega on küsitav GM-sortide võimekus, inimkonna toiduvajaduse rahuldamisel ning ei ole teada millised mõjud võivad ettearvamatute mutatsioonide tekkimsisel( näiteks superumbrohud ja -kahjurid)  olla keskkonnale ja inimesele.

Lisaks sellele kuuluvad GM seemned enamasti suurkorporatsioonidele, mis loovad nii patendi-ja seemnemonopole. Eetilisest aspektist on seemne kui “leiutise”  eraomandiks muutmine loogikavastane ning on pigem vargus ning inimõiguste rikkumine.

 

Maheseemned

Saatgutmisuanna.jpg
Jaapani lehtnaerise ehk mitsuuna seemnete puhastamine

Seemned, mis on kogutud mahemeetoditel ilma keemiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta kasvatatud taimedelt. Maheseemneid ei ole töödeldud fungitsiididega ega kaetud pestitsiide sisaldava kestaga. Samuti ei kasutada geenitehnoloogiat ning üldjuhul ei ole seemned patendeeritud, kuna püütakse järgida avatud lähtekoodi põhimõtet.

 

 

Taimede elutsükkel

Üheaastaste taimede nagu tomati-, kurgi- ja tilliseemned valmivad ühe hooaja lõpuks.

Mõnel taimel läheb selle protsessi jaoks aga rohkem aega. Köögiviljad nuikapsas, seller või porgand õitsevad alles teisel aastal.

Mitmeaastased taimed nagu viljapuud või paljud maitsetaimed elavad tavatingimustes üle kahe aasta ning õitsevad ja viljuvad reeglina elu jooksul mitu korda.

Seemnete korjamine

Korja valmis seemneid ainult terve väljanägemisega taimedelt kuiva ilmaga.

Kuivad seemned(nt oad, herned) on valmis, kui taim on hakanud kuivama ja pruunikaks tõmbuma ning seemneid täis olev kest või kaun juba veidike avanenud. Seemned, mis ei

poldubaseemesonnemanmetsikaedn
Põldoa seeme on valmis, kui kuivav kaun hakkab juba ise avanema

valmi kauna sees on korjeks valmis, kui nad kergelt taime küljest lahti pudenevad.

Pane seemned koos kestadega õhulisse ning hämarasse kohta aeglaselt kuivama. Suhteline õhuniiskus peaks olema 20%-40%.

Seemned on täielikult kuivanud, kui nad pooleks murdes või haamriga lüües praksuga purunevad. Siis on aeg  eemaldada kestad seemnetest ning selleks et ka väiksematest osakestest lahti saada kasuta sõela, kotti, kausist-puhumise-meetodit, õhukonditsioneeri või meisterda ise seemnete eraldamise masin.

Märjad seemned(tomatid) tuleb viljalihast eraldada ning hoolikalt veega ära pesta. Mõnel juhul on soovitatav seemneid enne ka hapendada, et eemaldada seemnekestast idanemist takistavad ained. Hapendamiseks aseta puhastatud seemned veega purki ning jäta need sinna paariks päevaks seisma. Vahepeal raputa purki paar korda. Seemned, mis on idanemisvõimelised vajuvad põhja ning ülejäänud, mis ära viskamisele lähevad ulbivad pinnale.

Video, kuidas tomatiseemeid viljast eraldada. 

Video, kuidas tomatiseemneid hapendada. 

Seemned nagu kurkide või kõrvitate puhul tuleks koguda siis, kui vili on juba üle küpsemas, kuid mitte juba mädanema hakkav.

Säilita seemned õhukindlas kuivas  jahedas stabiilse temperatuuriga pimedas kohas. Olenevalt seemnest ning hoidistamistingimustest püsivad nad idanemisvõimelisena umbes 4 aastat. Seemnete säilitamiseks aastakümneteks tuleks luua ideaalsed tingimused nagu mõnedes maailma seemnepankadest. Näiteks Svalbard Global Seed Vault Norras.

maisikasvatusmetsikaedsonnemann
Kuna mais on tuultolmlev peavad erinevad sordid üksteisest vähemalt 1,5 km kaugusel olema.

 

Taimede omadused ja erijooned

Märgi üles taimede iseloomujooned, millelt seemneid korjad. Mida rohkem informatsiooni üles kirjutad, seda parem.  Hea oleks ka teada nii taime ladina kui ka rahvakeelset nime. Näiteks kõige esimesena punaseks minevate tomatite seemnetest peaksid kasvama sama omadusega ehk varavalmivad taimed, kui pole toimunud risttolmlemist teiste sortidega.

Kirjuta üles järgnevad kuupäevad:

  • taime kasvamapaneku aeg

  • millal saabus taime füsioloogiline küpsus

  • millal korjasid seemned

Samuti muud tähelepanekud nagu:

  • taimede arv

  • kas mittesordiehtsad taimed sai välja praagitud

  • isolatsioonikaugus teistest sortidest

  • mullastik

  • kliimataluvus

  • haiguse-ja kahjurikindlus

  • tootlikus

  • maitse

  • jne.

Siit saab alla laadida prinditava AEDVILJADE  seemnete kogumise tabeli.

Siit saab alla laadida prinditava MAITSE-JA RAVIMTAIMEDE  seemnete kogumise tabeli.

Siit saab alla laadida prinditava LILLEDELT seemnete kogumise tabeli

Tabelites nimetatud isolatsioonidistantsid on minimaalsed. Mida suurem vahemaa kultuuride vahel seda parem. Tabelis on ära toodud, kas taim on ühe- või kaheaastane, milline on tolmlemine, optimaalne taimede arv seemnekasvatuseks ning umbes mitu aastat seemned tavasäilitamise puhul idanemisvõimelised püsivad.

Seemnete_kogumine_aedviljadelt

Mõningaid Eestis kasvatatud maheseemneid on võimalik soetada Eesti Taimekasvatuse instituudist  ja Maheseemned.ee ning põlissortide säilitamisega tegeleb MTÜ Maadjas.

Leedu maheseemned Seemnemaailmast.

Plantest müüb Leedu maheseemneid.

UK biodünaamiliselt kasvatatud seemnete ühistu kasvatab demeter mahestandardite järgi mitmekesise valikuga seemneid. 🇬🇧

The Real Seed Catalogue  asub Walesis, Inglismaal ja müüb 100% mitte GMO ja mitte hübriid(F1) seemneid. 🇬🇧

Tamar Organics lillede, ravimtaimede, köögiviljade maheseemned Inglismaalt.  🇬🇧
Bingenheimer Saatgut 🇩🇪 🇬🇧 tegeleb mahe- ning demeterseemnekasvatusega. Seemete juures on väga täpsed kirjeldused kuidas ning isegi millistes mullastiku-ning klimaatilistes tingimustes seemned kasvanud on.

Samenfest  🇩🇪 pakub biodünaamilisi seemneid.

Arche Noah  🇩🇪 tegeleb haruldaste põlissortide säilitamisega.

Dreschfliegel Bio Saatgut 🇩🇪 on keskendunud kogukondlikule mahe-ja põlisseemnekasvatusele.

Biosaatgut 🇩🇪 müüd lillede, tarbetaimede, ravimtaimede jne. mittehübriid ja GMO-vabu seemneid.

Sativa müüb mahe kvaliteediga ja biodünaamilisi teravilja, haljasväetise, lina, maisi jne. seemneid põllupidajatele suuremates kogustes.

Kokopelli pakub maheseemeid Prantsusmaalt.

Open Source Seed Initiative(OSSI) (Algatus avatud lähtekoodiga seemnete säilitamiseks) on pühendunud õiglase ja avatud ligipääsu säilitamisele taimede geneetilistele resurssidele eesmärgiga säilitada vaba ligipääs seemnetele nii praegustele farmeritele, aednikele, sordiaretajaile kui ka tulevastele generatsioonidele.

 

Allikad:
http://mrgaia.com/blog/seed-saving/isolation-by-distance/
http://howtosaveseeds.com/seedprep.php
http://www.chgeharvard.org/topic/biodiversity-and-agriculture
http://www.panna.org/press-release/%E2%80%9Cbig-6%E2%80%9D-guilty-human-rights-violations
http://www.vqronline.org/reporting-articles/2014/05/linux-lettuce
http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/taimekasvatus/sordikaitse
http://www.vielfalterleben.info/samenfeste-sorten-versus-hybridsorten/
http://image.slidesharecdn.com/3bf6e1da-6e90-428f-9cbc-eda719d0c359-150325100639-conversion-gate01/95/seed-saving-chart-1-638.jpg?cb=1427296039
Foto ubadest: By Neil Palmer (CIAT) (http://www.flickr.com/photos/ciat/5445528297/) [CC BY-SA 2.0 (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/2.0)%5D, via Wikimedia Commons

 

 


One thought on “Põlissordid ja seemnete kogumine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s