Kastmisvaba-peenra ehitamisprotsess näeb välja üsna sarnane hugelpeenra (Hügelkultuur ehk kuhikpeenra rajamine) omale. Alguses võib tegemine tõepoolest töömahukas tunduda, kuid kui kõik materjalid juba olemas, on see vaid ettevõtmise asi. Tasub pärast ära, kuna nõuab vähem kastmist ja rohimist.
Kõigepealt võiks kaevata 30-50 cm sügavuse augu ning võimalikult pehkinud puit tihkelt üksteise kõrvale sinna sisse laduda.
Seejärel pehkinud oksad, adru, lehed, hein, põhk jne. kombineerituna vaheldumisi erinevate kihtidena.
Selle peale kiht mullaga segatud hästi lagunenud komposti ja kui taimed juba suuremad on siis võiks ka põhu, heina, rohuga vms. ära multšida.
Kuna kõrvitsad kasvavad väga kiirest, on basiilik juba liialt lehtede varju jäänud.
Meie peenar on mugavalt väike 2 x 1.5 meetrit, ning algselt 1.4 m kõrgune. Kunagi võiks tal esteetilisema välimuse mõttes muidugi puidust või kividest laotud seinad ka olla, kuid hetkel täidab peenar ka ilma selleta oma ülesannet hästi.
Kevadel külvasin kuhikule varajased redised ning hiljem erinevat sorti basiilikut, lehtpeeti, kõrvitsat ning kabatšokki.
Väga kuiva kevade tõttu tuli peenart korra nädalas, kui üldse vihma ei sadanud ikkagi kasta, kuid muidu hoiab kuhik hästi niiskust ning kõik kasvab seal peal silmnähtava kiirusega. Väga mugav on asjaolu, et ei pea peenrasse kummardama ja oma selga väsitama.
